TKRN Toolkit Bislama
TK Reite Notebooks hemi olsem wan tul we yu save yusum blong raetem o rikodem ol kastom save blong yu mo blong pasem igo long ol fiuja jeneresen. Hemi rispektem desisen blong wan wan man mo woman long wanem hemi wantem raetem. Tul ia hemi usum ol masin blong tedei mo pepa.
Hemi no usum bigfala mani, hemi isi nomo blong usum mo yu save arenjem blong mekem se hemi fitim ol difdifren komuniti mo lanwis. Tul ia oli bin disaenem wetem ol man long vilij blong Reite long Papua Niu kini wetem sapot blong Christensen Fund.
Versions : English | Tok Pisin | Bislama
Yu save kasem ol didifren paten blong Notbuk long PDF fomat long ples ia
Igat tri pat blong hao blong wok wetem Notbuk ia:
Fes wan hemi: Hao blong statem wok; sekon wan hemi: Hao blong givimaot wok blong you long narafala man & mo namba tri hemi ol teknikol skil we yu save yusum blong mekem mo finisim notbuk ia.
BLONG STATEM WOK |
|
Ol tul we yu nidim:
|
|
| Wanem blong mekem: | Risen from wanem yu mekem? |
| 1. Selektem ol man o woman we bae yu wok wetem mo tok aroan long ol difdifren kastom save we oli save raetem daon long notbuk ia. Tokabaot wanem oli wantem raetem daon mo wanem nao yus blong hem. | Tulkit ia hemi sapotem olgeta we oli intres blong lukaotem mo kipim gud kastom save blong olgeta blong mekem se fiuja jeneresen i save luk. Hemi blong olgeta blong oli disaed hao oli wantem yusum. Sapose yu stap wok tugeta wetem wan komuniti o wan grup, hemi inpoten blong yufala imas agri long ol basik samting olsem ‘who nao bae i tekem pat, ‘bae who nao i benefit long hem’, ‘Who bae hemi kontrolem mo lukaotem taem ifinis. |
| 2. Mekem i klia long ol pipol se hemi stap long wan wan man blong tekem part and igat ol wei blong blokem ol narafala man blong oli no luk ol infomesen blong yu sapose yu no wandem se bae oli luk. (yu save usum consent model we ol vilij pipol blong Reite oli bin mekemap). | Hemi inpoten se everiwan we oli tekem pat long woksop ia oli andastandem mo oli gat janis blong luk save se:
a. Hemi wan folentia wok |
| 3. Yu save jusum ol sambol blong ol notbuk we oli stap long ples ia o yu save mekem up wab blong yu. | Ol sambol blong ol notbuk ia oli stap long Inglis lanwis, Bislama mo Tok pisin. Ol sambols ia oli stap difren saes mo oli yus blong rikodem eni samting we yu tink se hemi gat valiu. Oli gat ol difren gaed laen tu we oli redi istap blong yu folem.Yu jusum nomo hamas yu nidim blong yusum. Mo yu save usum bookleteer, tu blong mekem ap wan notbuk blong yu wan long ol diferen lanwis blong ol difdifren kaen topik o wetem ol difdifren komuniti. |
| 4. Printim aot namba blong ol notbuk we yu tink se bae yu usum. Yu save usum wotapruv pepa long ples blong standed ofis pepa folem weta mo ol material we hemi avaelebol istap. Kipim ol pepa blong yu long oda olsem taem we hemi kamaot long printa. Mekem sua se igat sesis blong ol patisipen oli yusum blong mekem ol notbuk ia. |
Stampa tinktink hemi hao blong yusum notbuk ia. Ol pipol oli save yusum blong raetem taon eni samting we oli wantem. Wota pruv pepa (olsem Aquascribe) hemi save stap long taem long ol kaen weta olsem istap rain mo sun oltaem. Taem yu sevem wok blong yu igo long komputa, yu sevem long wan fomat oli singaotem PDF. Mo taem yu printimaot, ol pepa istap long stret oda nomo. Sapose yu mixim ol pepa blong yu olbaot bambae yu no save foldem gud notbuk blong yu. sisis hemi yusful taem yu stap putum tugeta ol pepa we yu printim aot blong yu mekem notbuk blong yu. |
| 5. Arenjem ol miting long pablik o yu save holem wan praevet toktok wetem ol pipol we bae oli tekem part blong sowem long olgeta hao blong mekem mo foldem ol notbuk ia. Tokbaot hao nao bae oli save yusum notbuk ia mo ol difren kaen topik we bae oli wantem putum insaed long notbuk ia. Blong mekem se ol pipol oli harem save hao blong yusum notbuk ia blong raetem, drowem ademap sam narafala infomesen igo insaed. Yu save mekem ol pipol oli lukluk ol narafala notbuk we ol narafala man o komuniti oli bin mekem finis. |
Hemi inpoten tumas blong wan wan man i mekem notbuk blong hem wan nomo. Taem yu lanem hao blong mekem ol notbuk ia yu wan bambae intres blong yu bae istap long projek ia mo bae yu filim se yu lanem mo winim wan gudfala samting.olgeta we oli save finis hao blong foldem ol notbuk oli save lanem ol narafala man mo givhan lo taem blong ol woksop. Ol patisipen oli sud jusum ol topik blong olgeta blong putum igo insaed long notbuk. Ol miting bae oli givim janis long ol pipol blong wok tugeta mo jusum wan gudfala topik blong raetem daon long notbuk mo tu blong putum gud plan blong finisim buk blong olgeta. Mo hemi helpem wan wan man blong kontrolem projek blong hem wan. Fasin blong wok tugeta hemi givim janis blong yu save ol narafala man mo ol tinktink blong olgeta long saed blong ol kastom save blong olgeta. Ol miting oli givim janis too blong harem tinktink blong narafala man blong mekem se inogat raorao long wanem blong raetem long notbuk.Ol samting blong tinkbaot se: Notbuk ia oli mekem blong who i luk? Whu bae i luk olgeta taem oli stap mekem? Wanem nao oli luk fowod blong winim? |
| 6. Taem blong mekem notbuk blong yu ikam rili blong yu. Tekem pija blong wan wan patisipen o wan grup we oli bin fulumap notbuk. Printim aot pija ia mo putum long foret blong buk. Askem olgeta blong raetem nem blong olgeta long stret ples. | Pija ia hemi blong sowem se notbuk ia hemi blong whu. Mo whu nao ibin raetem. Mo blong mekem tu se ol patisipen oli glad blong finisim wok blong olgeta. Pija ia tu iblong sowem long ol man se wanem istap insaed long buk ia hemi join wetem pija ia blong mekem se kastom save ia hemi stap wetem man ia. |
| 7. Askem olgeta sapose oli wantem karemaot sam toktok long saed blong who nao oli givim raet long hem blong lukluk not buk blong olgeta. Mekem sua se oli harem save mo glad long ol toktok ia. | Ol toktok blong givim raet long ol man blong lukluk buk blong olgeta hemi wan wei blong mekem olgeta oli tinktink gud long wanem bae oli raetem doan. Toktok ia istap askem ol patisepen blo givim raet long ol man we oli wandem blo oli luk buk blong olgeta. Hemia hemi inpoten from se hemi mekem se yu gat kontrol long wanem bae yu raetem daon, mo whu nao bae i save luk bifo yu putum igo long pablik. Yu mas toktok gud long ol partisipen se oli stap wokem buk ia blong olgeta nomo mo ol fiuja jeneresen blong olgeta we oli wandem pasem ol kastom save blong olgeta igo long ol. Mekem i klia tu se sapose oli no wantem ol man blong luk luk buk blong olgeta, oli save blokem gud from se wanem oli raetem hemi blong olgeta nomo. Be sapose oli wantem oli save givim raet long samfala man blong luk. |
| 8. Mekem sua se ol man we oli patisipet long wokshop oli gat ol tul blong raet mo dro long hem. Givimaot ol tul ia sapose oli nogat. | |
| 9. Toktok gud wetem ol patisipen blong oli fulumap gud ol spes insaed long ol notbuk wetem ol toktok mo ol pija blong sowem gud wanem nao oli stap tokbaot. | Ol man oli save tink nating long ol stampa tinktink long saed blong kastom save blong olgeta. Mo oli stap tink se everi man oli save wanem oli wandem tokbaot. Askem long olgeta wanem oli wandem blong ol fiuja jeneresen blong olgeta oli save sapose oli neva gat janis blong go long aelan o vilij blong olgeta. Sapose wan man hemi neva save wan tri or wan wud mo ol yus blong hem. Yu mas givim plante toktok long saed lo tri o wud ia blong mekem se man ia i harem save mo luk save wanem yu stap talem mo folem gud toktok we yu stap raetem taon. |
| 10.Kam antap wetem wan tinktink long wan deit o taem we bambae ol patisipen oli mas karem bak notbuk blong olgeta taem we oli finisim blong mekem kopi igo long komputa sapose hemi nid. | Hemia istap givim strong tinktink long ol patisipen blong finisim buk blong olgeta. Samfala bae oli intres blong wokem plante notbuk. Samfala bae oli sem long wok blong olgeta mo bae oli nidim longfala taem lelepet blong finisim gud buk blong olgeta. |
| 11. Mekem hemi isi long ol man blong oli save askem ol kwestin mo givim tinktink blong olgeta taem oli stap fulumap ol notbuk. Sapotem ol tinktink blong olgeta long wanem oli wantem rikodem insaed long notbuk blong olgeta. | Taem yu no sapotem gud ol patisipen long taem blong woksop, bambae i save mekem olgeta i lusum intres mo samfala bae oli sem blong tokbaot ol simbol samting. Blong tekem part insaed long projek ia hemi save kam moa inpoten bitim wanem we oli rikodem long buk. |
| 12. Taem yu finisim buk blong yu, yu save putum igo insaed long komputa tru long wan masin oli singaotem skana (Scanner). Be jekem gud sapose man we i raetem notbuk hemi agri blong putum kopi blong wok blong hem igo insaed long komputa. Sapose oli agri, yu save karemaot notbuk ia bagegen blong mekem kopi o skanem wan wan pej mo sevem long komputa long PDF format. Givim wan nem blong yu luk save. |
Taem yu sevem notbuk blong yu long komputa, hemi save stap long taem mo semtaem yu save pasem aot long ol narafala man blong luk mo yu save printim aot wan narafala kopi sapose hemia we yu mekem i lus or inogud. Yu save statem wan laebri blong ol kastom save mo praktis. |
| 13. Putum bak not buk bagegen mo givim igo bak long stret man blong hem. | Taem yu givim notbuk long stret man blong hem, hemi inpoten tumas from se olgeta oli mas kipim gud ol buk blong olgeta mo oli save trastem yu. |
HAO BLONG GIVIMAOT WOK BLONG YU IGO LONG NARAFELA MAN |
|
| 14. Yu save yusum ol niufala fasin blong ol waet man blong givim aot ol infomesen blong yu. Hemia oli singaotem ol USB flash drive, mo ol memori kad olsem micro SD card. Mo yu save mekem i smol enaf blong sendem long email.
15. Sapose yu stap gat akses long intanet oltaem, yu save mekem up wan websaet we bae hemi save lukaotem ol wok we yu sevem igo long komputa. Visitim onlaen laebri websaet blong ol vilij pipol blong Reite blong givim yu mo save long hao blong mekem ap wan websaet blong yu wan. 16. Printim aot ol kopi blong ol not buk we yu sevem igo long komputa. Foldemap olgeta blong yu save statem wan laebri wetem ol kopi blong ol not buk ia. Laebri ia i save stap insaed long wan skul, wan komuniti senta or wan sosaeti o oganaesesen. |
|
OL TEKNIKOL SKIL WE YU SAVE YUSUM BLONG MEKEM MO FINISIM NOTBUK |
|
Projek ia hemi yusum nomo wanem we hemi avaelebol olsem ol masin mo pepa. Ol stamba tul blong yusum hemi ol pen, pepa mo sesis wetem difdifren masin we oli save givhan blong mekem wok i kwik mo luk gud taem i finis:
Blong statem wan niufela notbuk Yu save yusum pen mo pepa nomo blong mekem wan niufala notbuk – Mifala istap wok long hem iet mo bambae mifala i putum aot long intanet ino long taem, taem hemi finis. Blong mekem wan notbuk Ol pepa Blong putum ol pija o foto Blong skanem mo printim ol notbuk Blong givimaot mo pasem kopi blong notbuk blong yu olbaot Wan narafala isi wei blong pasem ol notbuk blong yu hemi blong mekem kopi long ol PDF fael we yu bin skanem mo putum igo long ol flash draev or ol memori kad we oli save storem fulap samting. Poao mo Laet Mifala ibin traem yusum samfala sola laet long vilij mo mifala wantem advaesem yu blong yusum: Sun King Pro All Night mo Nokero N182 sola laet bulb. |
|
Translation : Karen Tarisese.
The toolkit is licensed under Creative Commons.
